Sõnastik
Ajaloomälestis - kultuuriprotsesside, tähtsate ajaloosündmuste ja silmapaistvate ühiskonna- ning kultuuritegelastega seotud hoone, rajatis, paik ning ese, näiteks hoone, monument ja mälestusmärk, sõjahaud ja eraldi Vabadussõjas langenute ühine matmispaik, kalmistu, kirikuaed, üksikisiku haud ning lahinguväli. Vt. kultuurimälestis
Ajalooväärtus - vanadusega lisanduv väärtus objektile (paatina, kriimud, kulumisjäljed); objekt või paik on mõjutanud või mõjutatud ajaloolise isiku, sündmuse, arengujärgu poolt. Vt. kunstiväärtus, tähendusväärtus
Aktsioon, aktsioonikunst ehk tegevuskunst - kunstiliik, kus kunstilist objekti asendab kunstiline tegevus. Aktsiooni käsitlemine kunstina algas juba dadaismis ja sürrealismis. Lõplikult kujuneb aktsioonikunst välja 1960. aastatel.
Analüüs - objekti või materjali uurimine keemiliste ja füüsikaliste meetoditega. Viiakse läbi, et identifitseerida materjale, millest objekt on valmistatud, tehnoloogiaid, kahjustusi, varasemaid töötlemismeetodeid jms.
Arheoloogia ehk muinasteadus (kr. k.: archaiologia < arkhaios "vana/muistne" + logos "sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus") - ajaloo abiteadus, mis käsitleb aineliste ajalooallikate ehk muististe põhjal ühiskonna minevikku. Muististe laadi ja leviku järgi selgitatakse asjaomase ajajärgu majanduse ja kultuuri iseloomulikud jooned. Arheoloogia hõlmab endas väliuuringuid, väljakaevamisi ja kogutud andmete analüüsi. Vt. muistis, artefakt, kultuurikiht
Arheoloogia mälestis - eelnevatest ajajärkudest pärinev inimtegevuse säile, mis kannab endas informatsiooni nii ajalooallikate kui teadusliku uurimise objektina.
Arhiiv - dokumentide kogu ja hoidla; arhivaalide kogumise, säilitamise, korrastamise ja kasutamisega tegelev asutus.
Arhitektuur (ld. k.: architectura < kr. k.: architekton "ehitusmeister") ehk ehituskunst - hoonete ja neid ümbritseva keskkonna kujundamine; hõlmab nii üksikute hoonete kui tervete asulate planeerimist. Arhitektuur liigitatakse sakraalseks ehk kiriklikuks (tempel, kirik, kabel), profaanseks ehk ilmalikuks (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned) ja maastikuarhitektuuriks (aed, park). Vastavalt kasutatavale materjalile eristatakse kolme suurt gruppi: kivi-, tellis- ja puitarhitektuur. 19. sajandil lisandusid uudsed ehitusmaterjalid: raud või teras, klaas ja betoon.
Arhitektuurimälestis ehk ehitismälestis - ajaloolise planeeringu või hoonestusega linna ja asula tuumik: maastiku-, tööstus-, sõja-, profaan- ja sakraalarhitektuuri üksikteos, samuti sellega seoses olevad monumentaal-, kujutava, dekoratiiv-, tarbe- ja pargikunsti teosed ning tehnilise infrastruktuuri objektid. Vt. kultuurimälestis
Artefakt (ld. k.: arte "kunstlikult" + factus "tehtud") - kunstlikult tehtud ese, arheoloogias tähistab nt kivist või luust valmistatud tööriista.
Autentsus - eseme algsete omaduste (sisu, struktuur ja kontekst) säilimine läbi aja.
Autoritehnika - segatehnikas töö graafikas, maalis, skulptuuris ja tarbekunstis, mille puhul osa tehnilistest võtetest, tehnika või materjali kooslustest on autori enda leiutatud ja pääseb oma eripäraga maksvusele.
Dokumenteerimine - teabe eesmärgipärane jäädvustamine ja alalhoidmine iga üksikeseme kohta muuseumi kogus.
Graafika (kr. k.: graphein "kirjutama") - 1. koondnimetus kõikide joonistamisvõimaluste ja sel teel loodud kujutiste kohta; 2. kunstiline trükigraafika ehk tekstide ja kujutiste trükivormi abil tehtud paljundused. Eristatakse kõrgtrükki (trükkivad osad asetsevad trükialusel kõrgemal kui mittetrükkivad osad, nt puulõige, puugravüür, linoollõige, tsinksöövitus), sügavtrükki (trükitavad osad on trükivormi süvistatud, nt ofort, vasegravüür) ja lametrükk (trükivärvi ülekandvad ja mittetrükkivad osad asetsevad trükiplaadil ühel ja samal tasandil, nt litograafia, ofsetttrükk ja valgustrükk).
Graafiline reproduktsioon - trükitehniliselt valmistatud koopia, millel on ka omaette kunstiväärtus.
Hoidla - ruum, hoone, seade või süsteem, mis on ette nähtud ja kohandatud objektide ja kogude hoiustamiseks.
Kaasaegne kunst ja nüüdiskunst - nüüdisaegne kunstiväliseid materjale kasutav kontseptsioonist lähtuv ja ekperimenteeriv kunst. Eesti Kunstimuuseumi käsitluses kuuluvad sellesse rühma kunstitööd alatest 1960. aastatest, mil kunsti hakati tegema leidobjektidest, taiesed muutusid liikuvaks ja tekitasid valgust, uute väljendusvahenditena võeti 1980. aastate teisel poolel kasutusele installatsioonid ja performace’id; 1990. aastate alguses tulid juurde videokunst ning elektrooniline meediakunst jne.
Kaseiin - piimavalk aine, kasutusel kaseiinvärvi valmistamisel.
Kineetiline kunst (kr. k.: kinetikos "liikumis-") - kunstivorm, mis keskendub liikumise kujutamisele. Kineetilised kunstiteosed on mehhaanilised, magnetilise ajamiga skulptuurid.
Klooster ehk klausuur (lad. k.: claustrum "suletud paik") - kinnine hoonetekompleks munga- ja nunnakogukondadele. Kloostrid rajati esialgu asustamata paikadesse, kusjuures benediktlased eelistasid mäeharju, tsistertslased aga orupõhju. Alles kerjusmungaordud (frantsisklased ja dominiiklased) rajasid oma kloostrid linnadesse, et suhelda elanikkonnaga.
Kollaaž (pr. k.: collage < coller "liimima, kleepima") - kleebitud pilt või selle tegemisel kasutatav tehnika. Erinevad juhuslikud materjalid (peamiselt paber, aga ka riie, traadist punutised jne) monteeritakse samale tasapinnale.
Kollektsioon ehk kogu - teatavat üht liiki esemete, kunstiteoste kogu; grupp omandatud objekte, mille valikul on kasutatud kindlaid kriteeriume ning mida säilitatakse vastavas teabeasutuses.
Konservaator-restauraator - isik, kes on professionaalselt ette valmistatud tegelema esemete, kunstiobjektide ja arhitektuurimälestiste säilitamisega. Selleks ta kõigepealt viib läbi uuringuid ning seejärel mõtleb välja, kuidas esemeid ja/või ehitisi kaitsta lagunemise eest. Tavalisest remondimehest eristab konservaatorit suur austus algupärase materjali vastu, mis ei soosi vanade osade väljavahetamist uute vastu.
Konserveerimine (vana-prantsuse k.: conserver, ladina k.: conservare "hoidma, säilitama") - ajalooliste esemete ja arhitektuurimälestise säilimiseks teostatavad tööd, mis objekti välimuselt ei muuda, st. tõkestatakse objekti edasine häving, kinnitatakse pudenevad osad, puhastatakse see mustusest. Objekt näeb enne ja pärast konserveerimistöid välja samasugune.
PS! Kunstiobjektide puhul on mõisted säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine suures osas kattuvad, soovituslik on kasutada mõistet säilitamine. Vt. säilitamine, restaureerimine
Kontseptualism, idee- või kontseptsioonikunst (ingl. k.: conceptual art) - 1960. aastatel ameerika kunstniku Sol Le Witti poolt kasutusele võetud väljend kunstistiili kohta, mille puhul kunstiobjekti teostus on teisejärgulise tähtsusega, sest olulisemaks peetakse selle algideed ja kontseptsiooni, millest loomisel lähtutakse. Kontseptualistid eksponeerivad valmispiltide ja skulptuuride asemel visandeid, kirjutisi või ka juhendavaid tekste, mis innustavad vaatajat iseseisvale tegevusele.
Koopia (lad. k.: copia – „hulk, tagavara“) - kunstiteose jäljendus. Koopiad võivad olla rangelt täpsed kordused taiestest või ka vabalt interpreteerivad jäljendused.
Krunt (sks. k.: Grund "pinnas, põhi") - maali alusmaterjali - lõuendit, puittahvlit vm. kattev ja selle kvaliteeti kujundav erineva koostise ning paksusega kiht. Krundiga valmistatakse ette maalimiseks vajalik pind, et vältida värvi sideaine sisseimbumist aluspinda ja võimalikke kahjustusi ning tagada värvide säilimine. Meetod oli kasutusel juba Vana-Egiptuses.
Kultuurikiht - arheoloogias pinnakiht, sündinud inimtegevuse tagajärjel; sisaldab näiteks tuleasemeid, toidujäätmeid, keraamikat jt artefakte. Vt. arheoloogia
Kultuurimälestis - ajaloolise, teadusliku, kunstilise, ehitusloolise, kultuuriloolise, arheoloogilise jmt. väärtusega kaitsealune objekt, ala või ese. Vt. ajaloo-, arheoloogia-, arhitektuuri-, kunsti-, tööstus- ja tehnika- ning veealune mälestis
Kultuuripärand - mingile inimgrupile ajaloolise, teadusliku, kunstilise, sotsiaalse, tehnoloogilise vm väärtusega objektid ja sündmused, mida säilitatakse tulevastele põlvkondadele. Need on mineviku erinevate traditsioonide ja vaimsete saavutuste tulemused ning tunnistused.
Kultuuriväärtus - esemed ja nende kollektsioonid, aga ka vaimne pärand, mis on seotud ajaloo oluliste protsesside, sündmuste või isikutega; millel on ajalooline, arheoloogiline, etnograafiline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus ning mida loetakse rahvuslikuks rikkuseks.
Kunstimälestis - kujutava ja tarbekunsti teos, millel on kunstiline, kultuurilooline, sakraalne, tehnoloogiline või muu väärtus, näiteks maal, skulptuur, tekstiil, klaasikunsti töö, metallehistöö, puitehistöö, sepis, nahkehistöö.
Kunstiväärtus - üks aspektidest, mida konservaatorid-restauraatorid kaaluvad objektide säilitamise üle otsustades. On seotud kunstieseme esteetilise väljanägemise ja teose tervikliku vaadeldavusega.
Lakk - esteetilise, kaitsva ja / või isoleeriva otstarbega, algselt looduslik, hiljem sünteetiliselt toodetav läbipaistev aine, mida kasutatakse erinevatel kunstialadel. Traditsioonilises maalikunstis kantakse lakk pintsli või pihusti abil maali pinnale, kus see tahkestudes moodustab õhukese kaitsekihi.
Linnus - esi-, vana- või keskaegne püsivat elamist võimaldav kaitseehitis või kindlustatud paik. Esiaja linnused jaotatakse välistunnuste järgi kahte põhirühma: linnamäed ja maalinnad. Keskajal oli linnus juba konkreetne, harilikult kivist kaitseehitis, mille areng eri maades oli suhteliselt iseseisev. Linnuse kaitsepiire järgis looduslikke kaitse-eeldusi; selle ringmüüri siseküljele ehitati vajalikud hooned. Mõnel puhul tugevdati linnust väliste kaitserajatistega ning ümbritseti teistkordse ringmüüriga.
Lõuend - lina, kanepi- või džuudikiududest kootud riie, millele pärast alusraamile kinnitamist ja kruntimist tehakse maaling.
Maalialus - traditsioonilises maalikunstis erinevatest materjalidest (puittahvel, lõuend, paber jms) alus, millele maalitakse pärast kruntimist.
Maalikunst - kujutava kunsti põhiliike, mille iseloomulikem kujutamisvahend on värv. Maalides kantakse paberile, papile, vineerile, lõuendile, seinale vm. alusmaterjalile maalivärvidega kahemõõtmeline kujutis.
Maastikuarhitektuur - kunstlikult kujundatud looduskeskkond või maastik, ehitiste seostamine loodusega (aed, park). Vt. arhitektuur
Mittedestruktiivne analüüs - objekti või materjali koostise või omaduste kindlaksmääramine ilma proovi võtmiseta ja pinna puhastamiseta.
Muinsus - endisaja kultuuri mälestis.
Muinsuskaitse - minevikupärandi väärtustamine ja kaitsmine. Hõlmab üksikuid ehitusmälestisi, arhitektuuriansambleid ning esemeid, mis on seotud oluliste kultuuri- ja ajaloosündmuste või isikutega; millel on arhitektuuriline, linnaehituslik, etnograafiline, arheoloogiline, kunstiline, teaduslik või muu kultuuriline väärtus. Haarab enda alla ka vaimset kultuuripärandit ja rahvapärimust (kohanimesid, murdeid, oskusi, teadmisi ja tavasid). Liikumisena tekkis 19. sajandi teisel poolel.
Muistis - rajatiste, eriti hoonete jäänused, esemelised leiud ja muu väljakaevamistel saadud materjal. Vt. arheoloogia, kultuurikiht
Mälestis - vt. kultuurimälestis
Muuseum (kr. k.: museion "muusade tempel") - ühiskonna teenistuses üldsusele avatud mittetulunduslik asutus, mille eesmärgiks on pakkuda õppimise ja sellest naudingu saamise võimalust. Muuseum kogub, konserveerib, uurib, suhtleb, eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud esemeid ja suulist pärimust.
Objekt - ese, asi, ehitis.
Optimaalsed säilitustingimused - tingimused esemete säilitamiseks muuseumites ja arhiivides, mis tagatakse nõuetekohaselt ehitatud või kohandatud hoidla, nõuetekohase sisseseade, stabiilsete ja kontrollitud keskkonnatingimuste, sobivate materjalide kasutamisega. Sellega kindlustatakse esemete turvaline hoidmine ja nende maksimaalne kaitse kogu säilitusperioodi vältel.
Originaal - algupärand, autentne materjal.
Originaalteos - esialgne meistritöö, mis on olnud aluseks jäljendamistele. Vt. koopia, tsitaat, võltsing
Paatina - hallikasroheline kiht vanal vasel või pronksil, mis tekib õhu toimel; pika aja jooksul ladestunud saaste ja määrdumise kiht vanadel kunstiesemetel ja arhitektuuriobjektidel. Vt. ajalooväärtus
Pannoo - raamitud dekoratiivne seinakompositsioon.
Pigment - peen pulber, millel on oma värvitoon. Pigmente kasutatakse värvides värviandvate materjalidena.
Profaanarhitektuur - ilmalik arhitektuur (loss, kindlus, elamu, avalikud hooned). Vt. sakraalarhitektuur, maastikuarhitektuur
Proov - osa objektist, mis eemaldatakse uuringuteks.
Põhiplaan - ehitise alumise korruse horisontaalne läbilõige.
Pärand - vt. kultuuripärand
Rekonstrueerimine (ld. k.: reconstructio "ümberehitamine, taastamine") - arhitektuuris osaliselt või täielikult hävinud objekti mingil konkreetsel ajal eksisteerinud kuju füüsiline taastamine. Kasutusel ka ümberehituse mõistes.
Renoveerimine, uuendamine, kohandamine - objektides, eriti ehitistes, tehtud muutused eesmärgiga parandada nende füüsilist seisundit, tagamaks tänapäevastele nõuetele vastava kasutuse, kusjuures varasema seisundi saavutamine ei ole oluline.
Reproduktsioon - foto kunstitööst, millel puudub omaette kunstiväärtus.
Restaureerimine ehk ennistamine (vana-prantsuse k.: restorer < ladina k.: restaurāre "tagasi andma, uuesti üles ehitama, parandama") - ajalooliste esemete ja arhitektuurimälestise hilisemate väärtusetute ja ilmet rikkuvate lisandite eemaldamine, puuduvate osade taastamine; peab lähtuma teaduslikult põhjendatud meetoditest ja olema võimalikult originaalilähedane. PS! Kunstiobjektide puhul on mõisted säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine suures osas kattuvad, soovituslik on kasutada mõistet säilitamine. Vt. säilitamine, konserveerimine
Sakraalarhitektuur - kiriklik arhitektuur (tempel, kirik, kabel). Vt. profaanarhitektuur, maastikuarhitektuur
Skulptuur (ld. k.: sculpere "välja lõikama, raiuma") - raidkunst, plastika. Jäigast või voolitavast materjalist kolmemõõtmelised kujutised.
Säilitamine (restaureerimine, konserveerimine) - tegevused, millede eesmärgiks on aeglustada kunstiobjektide vananemist, puhastada neid mustusest, takistada nende lagunemist ja pikendada nende kasutusaega. Kunstiobjektide puhul on mõisted säilitamine, konserveerimine ja restaureerimine suures osas kattuvad, teiste ajalooliste esemete ja arhitektuurimälestiste puhul selgelt eristatavad. Vt konserveerimine, restaureerimine
Taies - kunstiteos, kunstniku looming.
Tehniline kunstiajalugu - teadusvaldkond, mis kaasaegse tehnoloogia vahendite ja klassikalise kunstiajaloo liitmise abil uurib ja analüüsib kunstitaieseid. Valdkond ühendab koostööd tegema kunstiajaloolasi, kuraatoreid, konservaatoreid ja konserveerimisteadureid (keemikuid, füüsikuid, biolooge).
Tsitaat - uus loominguline teos, mis viitab mõnele teisele kunstitööle, kasutades originaali kompositsiooni või detaile.
Tähendusväärtus - üks aspektidest, mida konservaatorid-restauraatorid kaaluvad objektide säilitamise üle otsustades. Väärtus, mis tuleneb objekti tähtsusest üksikule inimesele, teatud muuseumi kogule, tervele ühiskonnale ja / või tulevastele põlvedele. Vt. ajalooväärtus, kunstiväärtus
Tööstus- ja tehnikamälestis - teaduse, tehnika ja tootmise arengut kajastav ehitis, masin, seade või toode, nimetatud asjade kogum, kompleks või maa-ala, millel on ajalooline, esteetiline, tehniline, kultuurilooline või muu väärtus.
Vaatlused, uuringud - protsess, mida tehakse enne konserveerimist-restaureerimist ja konserveerimise-restaureerimise ajal eesmärgiga saada ajaloolist või tehnilist informatsiooni, mida kasutatakse edasiste töötluste kavandamisel.
Vaimne (kultuuri)pärand ehk mittemateriaalne kultuuripärand - kultuuri elava kontekstiga seotud kultuuripärand, nagu uskumused, traditsioonid, ideed, keel, tehnoloogiad, kogemused, käitumine, muusika, sport, meelelahutus, religioon, rituaalid, jutud jms. Vaimne kultuuripärand on oluline kogukondade ühtsuse, järjepidevuse, kultuurilise identiteedi tagamiseks aga samuti inimkonna kultuurilise mitmekesisuse ja loovuse säilitamise seisukohalt.
Veealune mälestis - inimese olemasolu kultuuriline, ajalooline ja arheoloogiline jälg, mis on säilinud osaliselt või täielikult, ajutiselt või pidevalt vee all. Veealune leiukoht võib sisaldada vee-, õhu- ja muude sõidukite vrakke, muistsete asulate, kalatõkete, sildade, sadamarajatiste jäänuseid ja inimsäilmeid, samuti mitmesuguseid irdmuistiseid, näiteks töö- ja tarberiistu, keraamikat, ehteid, relvi jm.
Võltsing - originaalobjekti koopia, mis on valmistatud eesmärgiga käsitleda tulemust ehtsana.
KASUTATUD ALLIKAD:
Hiiop, Hilkka. Suuline vestlus autoriga, 8. II 2013.
Konsa, Kurmo. Säilituskorralduse sõnastik. Tallinn-Tartu: Kultuuriväärtuste Säilitamise Nõukogu, 2004. Kättesaadav: Raamatukogude, muuseumide ja arhiivide kultuuriväärtuste säilitamise nõukogu (KSN), Kultuuriministeerium, http://www.kul.ee/webeditor/files/sailituskorraldusesonastik.pdf
"Kultuurimälestiseks tunnistamine". – Muinsuskaitseamet, http://www.muinas.ee/muinsuskaitsetegevus/malestised
Kunstileksikon. Toimetajad Sirje Laidre, Sirje Ootsing, Inge Rajasaar. Tallinn: Eesti Klassikakirjastus, 2001.
Kunstileksikon: Arhitektuur. Skulptuur. Maalikunst. Graafika. Fotograafia. Tarbekunst. Sisekujundus. Toimetajad Helen Bome ja Tiiu Viirand ; tõlge saksa keelest: Triin Pappel, Ene Rõngelepp, Anu Tarvis. Tallinn: Kunst, 2000.
Kunstitermineid: eesti, inglise ja saksa keeles eestikeelsete seletustega. Koostanud Maris Raiend, toimetanud Ene Kenkmaa.
[Tallinn]: RE Stuudio, 1995.
"Terminoloogia". – Rahvusarhiiv, http://www.ra.ee/et/arhiivi-terminoloogia/