materjal vs mõte
SOOVITUSED PROJEKTI ETAPPIDE PLANEERIMISEKS
Kuigi antud projekti tunnikavas ei ole õppekäiku kirjas, on galerii- või muuseumikülastus nüüdiskunsti näitusele heaks eelhäälestuseks ja sissejuhatuseks projektile. Nooremate klasside puhul võibki peale galeriikülastust asuda praktilise töö juurde, kuid soovi korral võib läbi teha arutleva rühmatöö ülesande, mis suunab õpilasi süvitsi uurima kunstnike mõtteid ja kontseptsioone, omandama teadmisi kunsti säilitamisest, aga ka kujundama mõistmist ja soosivat hoiakut kaasaegse kunsti suhtes. Kui õppekäiku ei ole võimalik läbi viia, saab sissejuhatuseks iseseisvaks lugemiseks või vestluse läbiviimise eeskujuks kasutada jaotmaterjali ainelise kultuuri säilimisest (jaotmaterjal 1 sissejuhatus).
Projekt on järele proovitud 7. - 10. klasside õpilastega, sellest tulenevalt toon õppijate vanuseastmest lähtuvalt välja järgmised soovitused:
- Arutlus-rühmatöö ülesande läbiviimisel 7. - 8. klassides võiks aluseks võtta Erki Kasemetsa "kompurker"-teosel põhineva juhise, mida õpetaja näitaks klassi ees ning jagaks samm-sammult lisaselgitusi, esitaks rohkelt suunavaid küsimusi, käiks arutelu ajal õpilasrühmi individuaalselt abistamas. Vanemad klassid on iseseisvamad ning tegutsevad kiiremini, soovi korral võib rühmadele anda erinevad juhisevariandid arutlemiseks, mida õpilased saavad omas töötempos interneti abil järgida. Selle kaudu tutvuksid õpilased esitlustel kuni nelja Eesti kaasaegse kunstitöö kontseptsiooni ja säilitamisprobleemidega.
- Erki Kasemetsa CD-plaatidest infostruktuuridel põhineva loomingulise eneseväljenduse puhul võib lähteülesannet õpetaja ja õpilaste eelistustest tulenevalt mugandada, kui Kasemetsa kavanditest eeskuju võtmine tundub loominguliselt kitsendavana. Kuid projekti terviklikkuse mõttes on lähteülesanne koostatud restaureerimise temaatikaga seoseid silmas pidades, lisaks pakub see võimalust arendada õpilaste matemaatilisi pädevusi (vt. allpool täpsemaid soovitusi).
- Loomingulise ülesande variant B (perfomance või häppening) on koostatud lisavõimalusena kunstiõpetajatele projekti mitmekordsel läbitegemisel õppetöö varieerimiseks või siis kasutamiseks süvendatud kunstiharidusega koolides.
- Oluline on nii arutleva rühmatöö kui kunstitöö valmimise järel anda õpilastele võimalus tööd klassikaaslastele esitleda, et noored õpiksid üksteise kogemustest ning oskaksid kaasõpilaste tööd hinnata, lisaks saaksid ka esinemiskogemust. Arutlus-ülesande esitluste täiendusena võib vaadata videoklippi Eesti Kunstimuuseumi konservaatori pakutud lahendustest vaadeldud kunstitööde säilitamiseks.
Projekti on võimalik üles ehitada ka üksnes Raoul Kurvitza arutleva rühmatöö ülesandele, kui luua aineüleseid poliitilisi seoseid Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud "vana Euroopa" ja Ida-Euroopa rahvaste enesemääratluse vahelise lõhe põhjal. Koostööd saaks rakendada sotsiaalainete, kirjanduse, võõrkeele ja muusika õppeainete vahel. Kunstitunni praktilise töö aluseks võib sel juhul võtta Tino Sehgali perfomance-i, seades temaatiliseks lähtekohaks rahvusliku identiteedi küsimuse "Eestlased vs eurooplased".
SOOVITUS ÕPPEKÄIGU LÄBIVIIMISEKS
Õppekäigul nüüdiskunsti näitusele võiks tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele:
Kohapeal võib õpilastega arutada,
|
Fotol kuulavad Tallinna Inglise Kolledži õpilased Raoul Kurvitza näitusel KUMU kaasaegse kunsti konservaatori Hilkka Hiiopi selgitusi kõrvenõgestest koosneva pannoo "Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga III" taastamise kohta. Märts 2013 (foto: Kadri Vallikivi)
|
SOOVITUSED ARUTLEVA GRUPITÖÖ LÄBIVIIMISEKS
Rühmatöö Tallinna Inglise Kolledžis - grupis osaleb viis 7. klassi õpilast. Märts 2013 (foto: Kadri Vallikivi)
|
Grupis osalevate õpilaste arvu otsustab õpetaja (3-5 õpilast grupis). Igale grupile antakse üks A1 - A2 paberileht ning igal grupil peab olema ligipääs internetile, et saada juhiseid ning otsida taustainfot. Rühmatöö juhised on saadaval neljas variandis, iga grupp lahendab ühe juhtumi.
Esmalt selgitab õpetaja mõisteid ning räägib traditsiooniliste kunstitööde säilitamise põhimõtetest - loe nende kohta siit. Iga õpilasgrupp saab kirjaliku abimaterjali mõistete seletuste ja muusemikogude säilitamise põhimõtetega. |
NB! Enne tundi tuleb õpetajal kontrollida, kas arvutid avavad juhenditega veebilehekülgi Prezi keskkonnas ning kas esitlusse lisatud videod töötavad (iPadide kasutamisega võib probleeme esineda, kuna neile ei ole tavaliselt installeeritud Flashi). Juhendi veebiaadressi võib enne tundi arvutitesse bookmarkina sisestada, et see oleks õpilastele kiiremini leitav.
Esimese sammuna tuleb õpilastel otsida pilte ja andmeid kunstitöö kohta. Fotoga taiesest tutvuvad nad Eesti Kunstimuuseumi digitaalkogu kaudu, seejuures pilti alla laadida ei ole võimalik. Kui põhjalikult on gruppidel andmeid vaja välja kirjutada, otsustab õpetaja. |
Tallinna Inglise Kolledži 7. klassi õpilaste lahendused Erki Kasemetsa pannoo "Jäädvustus" säilitamiseks. Märts 2013 (fotod: Kadri Vallikivi) Suurendamiseks kliki pildil.
|
Ülesande igas juhendivariandis on esitatud tärniga küsimused, mis on suunatud võimekamatele õpilastele või neile, kes grupitöö kiiremini valmis saavad.
Soovi korral võib rühmatöö juhises kasutatud mudeli asendada teiste analüüsi-meetoditega, nt swot analüüs, kalaluu-diagramm või otsustuste puu. Õpilastele tuleb rõhutada, et enne lõpliku otsuse tegemist peaksid nad välja mõtlema võimalikult erinevaid lahendusi ning kaaluma iga variandi puhul nende eeliseid ja varjukülgi lähtuvalt kunstitööde säilitamise põhimõtetest.
Rühmatöö valmimisel teevad grupid ettekanded.
Soovi korral võib rühmatöö juhises kasutatud mudeli asendada teiste analüüsi-meetoditega, nt swot analüüs, kalaluu-diagramm või otsustuste puu. Õpilastele tuleb rõhutada, et enne lõpliku otsuse tegemist peaksid nad välja mõtlema võimalikult erinevaid lahendusi ning kaaluma iga variandi puhul nende eeliseid ja varjukülgi lähtuvalt kunstitööde säilitamise põhimõtetest.
Rühmatöö valmimisel teevad grupid ettekanded.
SOOVITUSED PRAKTILISTE GRUPITÖÖDE LÄBIVIIMISEKS
A. Erki Kasemetsa loomingu põhjal.
Erki Kasemets
"Kell" 1996
(foto: Erki Kasemets)
Õpetaja tutvustab näidiseid Erki Kasemetsa kavanditest ja kunstitöödest, räägib tema loomingu sügavamatest tähendusväljadest.
Eellugu: Erki Kasemets on prügikunsti esindajana ja isikliku elu dokumenteerijana Eesti nüüdiskunsti maastikul oluline kunstnik, seetõttu on ka Eesti Kunstimuuseum soetanud temalt mitu tööd kui oma ajastu sümboolseid näiteid. 2002. aastal omistati Kasemetsale ka Konrad Mäe nimeline medal ja preemia, mis näitab autori tunnustamist kui tähelepanuväärset Eesti maalikunsti rikastajat. Peamiselt tegeleb kunstnik oma loomingus aja ja mälu säilitamise küsimustega, kasutades kunstitööde kokkuseadmisel materjalina tühje plekkpurke, piima- ja suitsupakke.
2006. aastal toimus Erki Kasemetsa näitus „Informatsioon“ Hobusepea galeriis Tallinnas, kus ta eksponeeris sadadest CD-plaatidest laotud korrapäraseid geomeetrilisi struktuure ehk infostruktuure. Infostruktuuride tähendusväljadest loe siin.
Praktiline ülesanne Erki Kasemetsa infostruktuuride eeskujul eeldab matemaatilist mõtlemist kavandamise etapis ning täpsust kunstitöö ülesseadmisel. Ülesande püstitus on järgmine: aastal 2113 leitakse Eesti Kunstimuuseumi hoidlast kohver värvitud CD- plaatidega ja mõned Erki Kasemetsa kavandid; õpilased peavad taastama kunstitöö kavandite ja kindlaksmääratud plaatide arvu põhjal. Praktilisele tööle võiks arvestada 2-3 akadeemilist tundi.
Soovitused praktilise kunstitöö läbiviimiseks on järgmised:
Eellugu: Erki Kasemets on prügikunsti esindajana ja isikliku elu dokumenteerijana Eesti nüüdiskunsti maastikul oluline kunstnik, seetõttu on ka Eesti Kunstimuuseum soetanud temalt mitu tööd kui oma ajastu sümboolseid näiteid. 2002. aastal omistati Kasemetsale ka Konrad Mäe nimeline medal ja preemia, mis näitab autori tunnustamist kui tähelepanuväärset Eesti maalikunsti rikastajat. Peamiselt tegeleb kunstnik oma loomingus aja ja mälu säilitamise küsimustega, kasutades kunstitööde kokkuseadmisel materjalina tühje plekkpurke, piima- ja suitsupakke.
2006. aastal toimus Erki Kasemetsa näitus „Informatsioon“ Hobusepea galeriis Tallinnas, kus ta eksponeeris sadadest CD-plaatidest laotud korrapäraseid geomeetrilisi struktuure ehk infostruktuure. Infostruktuuride tähendusväljadest loe siin.
Praktiline ülesanne Erki Kasemetsa infostruktuuride eeskujul eeldab matemaatilist mõtlemist kavandamise etapis ning täpsust kunstitöö ülesseadmisel. Ülesande püstitus on järgmine: aastal 2113 leitakse Eesti Kunstimuuseumi hoidlast kohver värvitud CD- plaatidega ja mõned Erki Kasemetsa kavandid; õpilased peavad taastama kunstitöö kavandite ja kindlaksmääratud plaatide arvu põhjal. Praktilisele tööle võiks arvestada 2-3 akadeemilist tundi.
Soovitused praktilise kunstitöö läbiviimiseks on järgmised:
- Õpilastel võib paluda tuua kodust oma vanu ja kasutuid plaate. Kuna iga rühma pannoole on vaja 88 plaati, tuleb neid koguma hakata varakult. Selleks võib korraldada ülekoolilise korjanduse, asetades kogumiskasti kooli fuajeesse või kunstiklassi. Järgnevatel aastatel saab plaate taaskasutada.
|
Tallinna Inglise Kolledži 7.-10. klassi õpilaste kavandid. Märts 2013. (Fotod: Elle Lepik) Suurendamiseks kliki pildil.
|
- Mustrisse võib jätta tühimikke – punktiirina vormistatud joon mõjub psühholoogiliselt terve joonena. Iga õpilane teeb kavandi individuaalselt, arvestades eksponeerimispinna suurusega. Kujundeid võib kavandada nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt asetsevatena.
- Õpilased jagatakse gruppideks, igas grupis on 4-5 õpilast. Kuigi kavandid tehakse individuaalselt, valib grupp ühe õpilase kavandi teostamiseks. Esmalt tuleb plaadid värvida ning kuivama jätta. Värvimiseks ei sobi akvarell ega guašš, soovitatav on kasutada akrüüle, sprei- või ehitusvärve. Erinevaid efekte saab plaatidele tekitada, asetades pinnale enne spreiga värvima asumist oksi või muid esemeid. Plaate võib koloreerida kas esi- või tagaküljelt, kuid värvides kirjadega plaadipoolelt võib jätta mõned sõnad „saarekestena“ värviga katmata, et plaadi omanikul säiliks isiklik suhe kettaga. Õpilaste tunded ja mälestused on olulised kunstitööga isikliku seose tekitamiseks. Seetõttu võib eksponeerides plaadi esikülge mõned plaadid jätta ka täiesti koloreerimata.
- Esimese plaadirea jaoks tuleks ette tõmmata sirge joon või tähistada see seinale maalriteibiga (või laserloodiga). Plaatide kinnitamist seinale ei saa alustada kahest otsast, vaid liikuda tuleb kas keskelt väljaspoole või ühest servast teise, rida rea peale. Õpilased võivad töötada paaris: üks õpilane paneb plaatidele kleepmassi tagaküljele, teine kinnitab plaadi seinale. Kui üks paar on ladunud esimesest reast mõned plaadid kohale, alustab järgmine paar teise rea kinnitamist.
- Plaatide seinale kinnitamiseks tuleb tagaküljele panna kaks väikest kleepmassi pallikest ning seejärel suruda ketas väikeste keeravate liigutustega tihedalt vastu seina. CD-plaate on soovitatav mitte asetada liiga tihedalt üksteise vastu, siis ei teki pingeid ja plaadid ei kuku alla. Infostruktuurid võivad püsida seinas mitu nädalat (kui ei ole tegemist külma välisseinaga või muu ebasoodsa hoiutingimusega).
- Huvitavaid tulemusi saab ka juhul, kui plaate ei laota kärje-struktuuris, vaid kohakuti üksteise peale ja kõrvale (ruudustiku põhimõttel). Aluseks võib võtta must-valge portreefoto, mis tuleks eelnevalt arvutiprogrammi abil suure rastriga ruudustikuks kohandada; ladumiseks sobivad ka kindamustrid või ristpistes tikitud rahvuslikud ornamendid.
- Kui klassis on mitu gruppi ning valmib mitu tööd, võiks välja arvutada pannoode suurused (NB! kärje-struktuuri puhul ei ole kõrgus sama mis laius) ja jätta igale tööle vahele väikene vahemaa. Projekti lõpus liidetakse need eraldi osad ühtseks tervikuks – viiakse läbi pidulik ühendamine.
B. Tino Sehgali „See on propaganda“ („This is Propaganda“, 2002) põhjal.
Eellugu: 2005. aastal soetas Tate Modern kunstimuuseum Londonis oma kogusse kaasaegse briti-saksa kunstniku Tino Sehgali perfomance-töö „See on propaganda“. Leping kunstitöö ostu-müügi kohta muuseumi ja kunstniku vahel on sõlmitud suuliselt ning ka töö enda kohta ei tohi kunstniku nõudmisel olla kirjalikke materjale, fotosid ega videosid (ta nõudis, et Youtube kustutaks ka näitusekülastajate tehtud salvestused). Kunstnik ise nimetab oma töid situatsioonideks ning neid esitatakse muuseumites üle maailma ja säilitatakse kogudes mälu- ning kogemuspõhiselt, jätmata endast maha materiaalset jälge. Ainus viis Tino Sehgali töid näha on neid isiklikult kogeda. Vaataja elamus on autori jaoks võtmetähendusega ning seda ei saaks foto ega video teel edasi anda. Kunstnik nõuab, et tema töid saaks kogeda vaid terviklikult ja kvaliteetse elamusena. Selleks on autor andnud suulised volitused ja täpsed instruktsioonid galeristidele ja muuseumitöötajatele, kes kunstitöö suuliselt ning liigutuste vahendusel vaatajatele ette kannavad. Kunstitöö säilimine järgnevatele põlvedele on autori arvates loomulik ning selleks ei ole tarvis dokumentatsiooni. Võrdluseks toob autor keele õppimise kogemuse, kus inimene õpib teiselt inimeselt otse (laps õpib emalt) ning keegi ei lähe arhiivi või raamatukokku keelt õppima. (Inglisekeelne film kaasaegse kunsti säilitamisest Installation Art: Who Cares? Director Maarten Tromp; producer Michiel Hogenboom; realisation Paulien ’t Horn (SBMK), 2011. - Tino Sehgali töö „See on propaganda“ on käsitletud minutitel 8:40-12:50 ja 18:48-21:27).
Praktiline ülesanne Tino Sehgali loomingu põhjal eeldab õpilastelt kõrget motivatsiooni ning julgust mõelda ja tegutseda ebakonventsionaalsel viisil. Praktilisele tööle võiks arvestada 2 akadeemilist tundi. Lähteülesande temaatika valib õpetaja.
Eellugu: 2005. aastal soetas Tate Modern kunstimuuseum Londonis oma kogusse kaasaegse briti-saksa kunstniku Tino Sehgali perfomance-töö „See on propaganda“. Leping kunstitöö ostu-müügi kohta muuseumi ja kunstniku vahel on sõlmitud suuliselt ning ka töö enda kohta ei tohi kunstniku nõudmisel olla kirjalikke materjale, fotosid ega videosid (ta nõudis, et Youtube kustutaks ka näitusekülastajate tehtud salvestused). Kunstnik ise nimetab oma töid situatsioonideks ning neid esitatakse muuseumites üle maailma ja säilitatakse kogudes mälu- ning kogemuspõhiselt, jätmata endast maha materiaalset jälge. Ainus viis Tino Sehgali töid näha on neid isiklikult kogeda. Vaataja elamus on autori jaoks võtmetähendusega ning seda ei saaks foto ega video teel edasi anda. Kunstnik nõuab, et tema töid saaks kogeda vaid terviklikult ja kvaliteetse elamusena. Selleks on autor andnud suulised volitused ja täpsed instruktsioonid galeristidele ja muuseumitöötajatele, kes kunstitöö suuliselt ning liigutuste vahendusel vaatajatele ette kannavad. Kunstitöö säilimine järgnevatele põlvedele on autori arvates loomulik ning selleks ei ole tarvis dokumentatsiooni. Võrdluseks toob autor keele õppimise kogemuse, kus inimene õpib teiselt inimeselt otse (laps õpib emalt) ning keegi ei lähe arhiivi või raamatukokku keelt õppima. (Inglisekeelne film kaasaegse kunsti säilitamisest Installation Art: Who Cares? Director Maarten Tromp; producer Michiel Hogenboom; realisation Paulien ’t Horn (SBMK), 2011. - Tino Sehgali töö „See on propaganda“ on käsitletud minutitel 8:40-12:50 ja 18:48-21:27).
Praktiline ülesanne Tino Sehgali loomingu põhjal eeldab õpilastelt kõrget motivatsiooni ning julgust mõelda ja tegutseda ebakonventsionaalsel viisil. Praktilisele tööle võiks arvestada 2 akadeemilist tundi. Lähteülesande temaatika valib õpetaja.
- Õpilased jagatakse gruppideks. Esimeses etapis kehastuvad grupid kunstnikeks, kes töötavad välja „situatsioonikunsti“ kontseptsiooni ja planeerivad tegevused sõnumi edastamiseks vaatajatele (märkmeid teha ei tohi).
- Teises etapis töötavad grupid paaridena ning tutvustavad üksteisele oma kunstitöö kontseptsiooni ja tegevusi, valivad ühe grupi idee elluviimiseks. Seejärel annavad väljavalitud idee autorid teisele grupile edasi kunstitöö teostamiseks vajalikke juhtnööre ja harjutavad ühistegevusi.
- Kunstiaktsiooni läbiviimine toimub klassis või vahetunni ajal kooli koridorides kaasates projekti terve koolipere. Selleks peab vaatajaid teavitama, et nad on osalised kunstiaktsioonis, kuid töö ideed ja sõnumit avalikustada ei tohi – seda peavad vaatajad ise kogetu põhjal tõlgendama. Tino Sehgali eeskujul on keelatud kunstiaktsiooni salvestada, pildistada ja kirjalikult dokumenteerida nii autoritel, ideede elluviijatel kui ka vaatajatel.
SOOVITUSED KUNSTITÖÖ JA PROJEKTI PROTSESSI ANALÜÜSIMISEKS
Õppeühiku lõpus on oluline arutada kogu klassiga töö tulemuste ja ka kogu õppeprotsessi kulgemise üle – mida antud projekt neile andis, millised etapid valmistasid raskusi ja millised olid õpilaste edusammud; mida võiks järgmine kord teisiti teha. Tuleks esitada uuesti esimeses tunnis kõlanud küsimus: kas muuseumid tohivad osta hävinevaid kunstiteoseid?
Õppeühiku lõpus on oluline arutada kogu klassiga töö tulemuste ja ka kogu õppeprotsessi kulgemise üle – mida antud projekt neile andis, millised etapid valmistasid raskusi ja millised olid õpilaste edusammud; mida võiks järgmine kord teisiti teha. Tuleks esitada uuesti esimeses tunnis kõlanud küsimus: kas muuseumid tohivad osta hävinevaid kunstiteoseid?
SOOVITUSED LÕIMIMISEKS
Ajalugu – kultuurivaldkonna iseloomulikud jooned 20. sajandil: vaimse murrangu ilmingud kunstis, kirjanduses, arhitektuuris, muusikas. Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule. Eesti NSV: ühiskond, vastupanuvormid, suhted väliseestlaste ja nende kultuuriga. Eesti iseseisvuse taastamine, integratsioon Euroopasse ja maailma.
Võõrkeel – kultuur ja looming: kujutav kunst. Inglise keele tunnis võib vaadata lõike briti-saksa kunstniku Tino Sehgali loomingu kohta dokumentaalfilmist Installation Art: Who Cares? Director Maarten Tromp; producer Michiel Hogenboom; realisation Paulien ’t Horn (SBMK), 2011. (Tino Sehgali töö „See on propaganda“ on käsitletud minutitel 8:40-12:50 ja 18:48-21:27). Tunnis võib tõlkida ka kodutööna otsitud infot sama kunstniku kohta.
Muusika – muusika 20. ja 21. sajandil: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendus-vahendid (John Cage-i kontseptsioonid ja looming: looduslikest materjalidest instrumentidega mängitud muusikat saab võrrelda Raoul Kurvitza ohakatest, takjatest ja nõgestest tehtud taiestega).
Matemaatika – praktilise töö ettevalmistamine Erki Kasemetsa loomingu põhjal eeldab matemaatilist mõtlemist, kuna geomeetrilise kujundi kavandamine kärgstruktuuris lähtub kindlast CD-plaatide arvust.
Kirjandus – Emil Tode "Piiririik" ja Raoul Kurvitza "Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga I-III" käsitlevad Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud lõhet "vana Euroopa" ja Ida-Euroopa rahvaste enesemääratluse vahel.
Ajalugu – kultuurivaldkonna iseloomulikud jooned 20. sajandil: vaimse murrangu ilmingud kunstis, kirjanduses, arhitektuuris, muusikas. Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja eluolule. Eesti NSV: ühiskond, vastupanuvormid, suhted väliseestlaste ja nende kultuuriga. Eesti iseseisvuse taastamine, integratsioon Euroopasse ja maailma.
Võõrkeel – kultuur ja looming: kujutav kunst. Inglise keele tunnis võib vaadata lõike briti-saksa kunstniku Tino Sehgali loomingu kohta dokumentaalfilmist Installation Art: Who Cares? Director Maarten Tromp; producer Michiel Hogenboom; realisation Paulien ’t Horn (SBMK), 2011. (Tino Sehgali töö „See on propaganda“ on käsitletud minutitel 8:40-12:50 ja 18:48-21:27). Tunnis võib tõlkida ka kodutööna otsitud infot sama kunstniku kohta.
Muusika – muusika 20. ja 21. sajandil: ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendus-vahendid (John Cage-i kontseptsioonid ja looming: looduslikest materjalidest instrumentidega mängitud muusikat saab võrrelda Raoul Kurvitza ohakatest, takjatest ja nõgestest tehtud taiestega).
Matemaatika – praktilise töö ettevalmistamine Erki Kasemetsa loomingu põhjal eeldab matemaatilist mõtlemist, kuna geomeetrilise kujundi kavandamine kärgstruktuuris lähtub kindlast CD-plaatide arvust.
Kirjandus – Emil Tode "Piiririik" ja Raoul Kurvitza "Sekundaarsed kultuurid. Ida-Euroopa tasandike noorus ja keskiga I-III" käsitlevad Eesti taasiseseisvumisega kaasnenud lõhet "vana Euroopa" ja Ida-Euroopa rahvaste enesemääratluse vahel.
LISALUGEMIST JA VAATAMIST
Nüüdiskunsti konserveerimine:
Nüüdiskunsti konserveerimine:
- „Installation Art: Who Cares?, 2011.“ – http://www.vimeo.com/24535819 (dokumentaalfilm inglise keeles)
- „Nüüdiskunst muuseumis: Kasemets“.– http://www.youtube.com/watch?v=utGe7J_vYME
- „Nüüdiskunst muuseumis: Kurismaa“. – http://www.youtube.com/watch?v=YaIcrezGnwo
- „Nüüdiskunst muuseumis: Kurvitz“. – http://www.youtube.com/watch?v=21glTSLKjUU
- „Nüüdiskunst muuseumis: Rajangu“. – http://www.youtube.com/watch?v=pRzLag896Y8
- „Nüüdiskunst muuseumis: Toomik“. – http://www.youtube.com/watch?v=uxB83MUXAEc
- „Nüüdiskunst muuseumis: Viljus“. – http://www.youtube.com/watch?v=HzGowkDmjtc
- „Eesti kunstiskeened“. – Kultuurimeeter 16.11.2012, Tallinna TV (saatest lõik minutitel 15:03-25:37) – http://www.youtube.com/watch?v=1QBO8jZh6WM
- Hiiop, Hilkka. Nüüdiskunst muuseumis: kuidas säilitada mittesäilivat? Eesti Kunstimuuseumi nüüdiskunsti kogude säilitamise strateegia ning meetod. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia, 2012.
- Simson ja Deliila. Itaalia maali lugu: näitus Mikkeli Muuseumis 12.11.2010 - 30.04.2011. Koostajad: Hilkka Hiiop, Tiina-Mall Kreem. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2010. Raamat ja dokumentaalfilm (DVD) ühe Itaalia maali uurimisest ja restaureerimisloost.
- Bosch and Bruegel: Four Paintings Magnified, http://www.bosch-bruegel.com/
- „Leonardot Eestisse oodates“. – Postimees, 24.01.2010, http://www.postimees.ee/215404/leonardot-eestisse-oodates/
- „Maalide konservaatorid seisavad oma töös tihti silmitsi dilemmaga“. – Uudised, 30.09.2012, http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=50872