lõhume, hoiame või loome?
SOOVITUSED PROJEKTI ETAPPIDE PLANEERIMISEKS
7.-9. klassidega projekti läbi viies võid loomingulise töö eelhäälestusena piirduda vaid õppekäiguga. Klassiastmeti ning õppeaastate kaupa saad aga õppetegevust varieerida, kasutades erinevaid etappe projekti rakendamisel. Projekti täismahus läbiviimisel 9. klassis ilmnes, et õpilased nautisid väitlemist väga ning selle kaudu said nad täpselt selgeks kunstilise ülesande teoreetilise tausta. 7. klasside puhul võib proovida rollimängu korraldamist, mille puhul lisatekstide lugemine ei oleks vajalik ning õppetöö toimuks mängulisemalt.
Loomingulise ülesande teostamisel on grupitööl mitmed eelised, kui kohustusi saab vastavalt õpilaste võimetele jaotada ning joonistamises vähem osavamad suunata kas pildil detaile varjutama või lisa pildimaterjali otsima, aga ka töö ülesehitust ja detailide tõetruudust kõrvaltvaatajana hindama. Grupitöö vaatleja mõjub rühmaliikmetele lisamotivaatorina ning annab õpetajale projekti käigust parema ülevaate, igale rühmale tasub kindlasti vaatleja määrata.
Kodutöö andmine on õpetaja vaba valik, mida saab asendada ka klassiruumi arhitektuurialaste raamatute toomisega. Õppekäiku saab korraldada ajalotunni raames või ajalooõpetajaga koostöös, väitlemist võib läbi viia eesti keele aines. Toetavalt saab esitatud teemasid käsitleda ka võõrkeele tunnis.
Projekti lõpus võiks gruppide kaupa klassi ees esitleda kunstitöid ning grupi vaatleja ülevaadet rühmatöö protsessist. Selle kaudu saavad õpilased lisaks esinemiskogemusele võimaluse hinnata nii enda kui klassikaaslaste töid.
SOOVITUSED ÕPPEKÄIGU LÄBIVIIMISEKS
Õppekäik lähima soovitatavalt varemetes arhitektuurimälestise juurde. Võrreldes taastatud objektidega on kloostrite ja linnuste müüride varemeid huvitavam "lugeda" (jälgida seintel kiviladude erinevusi materjalis ja tehnikates, mis viitavad mitmetele ehitusetappidele) ning suunab loominguliselt mõtlema (olnut ette kujutama ning objekti mõttes rekonstrueerima); jälgides rekonstrueeritud joonist objektist, saavad õpilased otsida hoonete ja ruumide asukohti, teha oletusi ehituskonstruktsioonide ning dekoorielementide kohta. Analüüsida saab ka objektil tehtud konserveerimis- ja restaureemistöid.
Õpetaja peab valitud objekti kohta eelnevalt ette valmistama raamatutest või arhiividest saadud ehitusloolised kirjeldused, pildimaterjalid jooniste ja fotodega, mida õpilased saaksid varemeid uurides ning tõlgendades kasutada.
Sissejuhatuseks annab õpetaja ülevaate objekti ajaloolise tausta kohta, sealhulgas tutvustab piirkonnas läbiviidud arheoloogilisi uuringuid ja restaureerimise / konserveerimise töid. Seejärel, vastavalt esimeses tunnis moodustatud gruppide koosseisule, toimub objektil rühmatöö: igale grupile määratakse teatud piirkond uurimiseks ja analüüsimiseks. 10 minuti jooksul teevad õpilased järeldusi uuritava hooneosa otstarbe, konstruktsiooni ja välimuse kohta. Õppekäigu lõpetab klassiga ühine ringkäik mööda varemeteala, mille jooksul iga grupp tutvustab oma uurimistulemusi ja hüpoteese.
SOOVITUSED PROJEKTI ETAPPIDE PLANEERIMISEKS
7.-9. klassidega projekti läbi viies võid loomingulise töö eelhäälestusena piirduda vaid õppekäiguga. Klassiastmeti ning õppeaastate kaupa saad aga õppetegevust varieerida, kasutades erinevaid etappe projekti rakendamisel. Projekti täismahus läbiviimisel 9. klassis ilmnes, et õpilased nautisid väitlemist väga ning selle kaudu said nad täpselt selgeks kunstilise ülesande teoreetilise tausta. 7. klasside puhul võib proovida rollimängu korraldamist, mille puhul lisatekstide lugemine ei oleks vajalik ning õppetöö toimuks mängulisemalt.
Loomingulise ülesande teostamisel on grupitööl mitmed eelised, kui kohustusi saab vastavalt õpilaste võimetele jaotada ning joonistamises vähem osavamad suunata kas pildil detaile varjutama või lisa pildimaterjali otsima, aga ka töö ülesehitust ja detailide tõetruudust kõrvaltvaatajana hindama. Grupitöö vaatleja mõjub rühmaliikmetele lisamotivaatorina ning annab õpetajale projekti käigust parema ülevaate, igale rühmale tasub kindlasti vaatleja määrata.
Kodutöö andmine on õpetaja vaba valik, mida saab asendada ka klassiruumi arhitektuurialaste raamatute toomisega. Õppekäiku saab korraldada ajalotunni raames või ajalooõpetajaga koostöös, väitlemist võib läbi viia eesti keele aines. Toetavalt saab esitatud teemasid käsitleda ka võõrkeele tunnis.
Projekti lõpus võiks gruppide kaupa klassi ees esitleda kunstitöid ning grupi vaatleja ülevaadet rühmatöö protsessist. Selle kaudu saavad õpilased lisaks esinemiskogemusele võimaluse hinnata nii enda kui klassikaaslaste töid.
SOOVITUSED ÕPPEKÄIGU LÄBIVIIMISEKS
Õppekäik lähima soovitatavalt varemetes arhitektuurimälestise juurde. Võrreldes taastatud objektidega on kloostrite ja linnuste müüride varemeid huvitavam "lugeda" (jälgida seintel kiviladude erinevusi materjalis ja tehnikates, mis viitavad mitmetele ehitusetappidele) ning suunab loominguliselt mõtlema (olnut ette kujutama ning objekti mõttes rekonstrueerima); jälgides rekonstrueeritud joonist objektist, saavad õpilased otsida hoonete ja ruumide asukohti, teha oletusi ehituskonstruktsioonide ning dekoorielementide kohta. Analüüsida saab ka objektil tehtud konserveerimis- ja restaureemistöid.
Õpetaja peab valitud objekti kohta eelnevalt ette valmistama raamatutest või arhiividest saadud ehitusloolised kirjeldused, pildimaterjalid jooniste ja fotodega, mida õpilased saaksid varemeid uurides ning tõlgendades kasutada.
Sissejuhatuseks annab õpetaja ülevaate objekti ajaloolise tausta kohta, sealhulgas tutvustab piirkonnas läbiviidud arheoloogilisi uuringuid ja restaureerimise / konserveerimise töid. Seejärel, vastavalt esimeses tunnis moodustatud gruppide koosseisule, toimub objektil rühmatöö: igale grupile määratakse teatud piirkond uurimiseks ja analüüsimiseks. 10 minuti jooksul teevad õpilased järeldusi uuritava hooneosa otstarbe, konstruktsiooni ja välimuse kohta. Õppekäigu lõpetab klassiga ühine ringkäik mööda varemeteala, mille jooksul iga grupp tutvustab oma uurimistulemusi ja hüpoteese.
Soovitatavad objektid külastamiseks: Haapsalu piiskopilinnus, Helme ordulinnus, Karksi ordulinnus, Kuressaare piiskopilinnus, Laiuse ordulinnus, Padise klooster, Pirita klooster, Põltsamaa linnus, Rakvere linnus, Tallinna linnamüüri säilinud ja hävinud osad, Tartu Toomemägi, Toolse linnus, Vastseliina piiskopilinnus, Viljandi ordulinnus jt
SOOVITUSED VÄITLEMISE / ROLLIMÄNGU LÄBIVIIMISEKS
Väitlemise metoodika kohta võib kunstiõpetaja küsida nõu eesti keele õpetajalt või paluda tal oma ainetunnis tutvustada õpilastele väitlemise põhimõtteid-reegleid ning teha läbi lihtsamad väitlemisharjutused. Juhiseid saab ka Eesti Väitlusseltsi kodulehel olevast allalaetavast väitlemise õpikust "Arutlev haridus" http://www.debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf.
Kuna õpilaste arv klassis on suur ning tunniaega vähe, on soovitatav kasutada massiväitlemise meetodit - see sobib ka väheste kogemustega väitlejatele. Võistkondi võib moodustada 2, 4 või 6 ja liikmeid igaühes 3-5 (vt "Arutlev haridus" lk. 39-40). Konservaatorite ja rekonstrueerijate grupid esinevad vaheldumisi, lükates ümber eelkõnelejate rühma väiteid ning tuues välja ka uusi seisukohti. Väitlemise lõppedes võib lubada õpilastel välja öelda kommentaare ja uusi mõtteid, kuna igal grupil oli võimalus esineda vaid ühel korral ning teistkordselt seisukohti kaitsta ei olnud neil võimalust. Sõna võib anda ka õpilastele, kes väitluse käigus ei öelnud midagi.
Rollimängus on lavastatavaks situatsiooniks kodukoha varemetes arhitektuurimälestise (Pirita kloostri, Viljandi linnuse vm.) tuleviku üle vaidlevate kodanike koosolek. Tegelaskujud võib klassiga koos arutades välja mõelda, nt konservaatori vaadetega muinsuskaitse inspektor, rekonstrueerija vaadetega tavaehitustööline, kultuuriminister, linnavanem, ärimees-investeerija, naabruses elav ajaloohuviline vanainimene, ratastoolis kodanik, hoolimatu kodanik, lasteaialaps, kooliõpilane, koer jt, kes kõik avaldavad arvamust oma soovide ja visioonide kohta mälestise kasutamisvõimaluste osas.
Pärast väitlust / rollimängu kommenteerib õpetaja õpilaste esitatud väiteid ning esitab kaasaegse muinsuskaitse vaateid käsitletud küsimustes.
Õpetajale taustainfoks artikkel Rein Langi ideest taastada Viljandi linnus ajalehes Sakala, ilmunud 10. novembril 2011 - http://www.eall.ee/sakala/skl1011006_7.pdf
Väitlemise metoodika kohta võib kunstiõpetaja küsida nõu eesti keele õpetajalt või paluda tal oma ainetunnis tutvustada õpilastele väitlemise põhimõtteid-reegleid ning teha läbi lihtsamad väitlemisharjutused. Juhiseid saab ka Eesti Väitlusseltsi kodulehel olevast allalaetavast väitlemise õpikust "Arutlev haridus" http://www.debate.ee/files/arutlev_haridus_opik.pdf.
Kuna õpilaste arv klassis on suur ning tunniaega vähe, on soovitatav kasutada massiväitlemise meetodit - see sobib ka väheste kogemustega väitlejatele. Võistkondi võib moodustada 2, 4 või 6 ja liikmeid igaühes 3-5 (vt "Arutlev haridus" lk. 39-40). Konservaatorite ja rekonstrueerijate grupid esinevad vaheldumisi, lükates ümber eelkõnelejate rühma väiteid ning tuues välja ka uusi seisukohti. Väitlemise lõppedes võib lubada õpilastel välja öelda kommentaare ja uusi mõtteid, kuna igal grupil oli võimalus esineda vaid ühel korral ning teistkordselt seisukohti kaitsta ei olnud neil võimalust. Sõna võib anda ka õpilastele, kes väitluse käigus ei öelnud midagi.
Rollimängus on lavastatavaks situatsiooniks kodukoha varemetes arhitektuurimälestise (Pirita kloostri, Viljandi linnuse vm.) tuleviku üle vaidlevate kodanike koosolek. Tegelaskujud võib klassiga koos arutades välja mõelda, nt konservaatori vaadetega muinsuskaitse inspektor, rekonstrueerija vaadetega tavaehitustööline, kultuuriminister, linnavanem, ärimees-investeerija, naabruses elav ajaloohuviline vanainimene, ratastoolis kodanik, hoolimatu kodanik, lasteaialaps, kooliõpilane, koer jt, kes kõik avaldavad arvamust oma soovide ja visioonide kohta mälestise kasutamisvõimaluste osas.
Pärast väitlust / rollimängu kommenteerib õpetaja õpilaste esitatud väiteid ning esitab kaasaegse muinsuskaitse vaateid käsitletud küsimustes.
Õpetajale taustainfoks artikkel Rein Langi ideest taastada Viljandi linnus ajalehes Sakala, ilmunud 10. novembril 2011 - http://www.eall.ee/sakala/skl1011006_7.pdf
SOOVITUSED PRAKTILISTE GRUPITÖÖDE LÄBIVIIMISEKS
- Täpsustusena ülesande püstitusele: visioon Pirita kloostri rekonstrueerimisest tuleb esitada sellisena, nagu seda oleks näinud 16. sajandil mere poolt lähenev munk või nunn. Niguliste kiriku oletatava 1944. aasta märtsipommitamiste-järgse välimuse kujutamise vaatenurgaks on Raekoja platsi poolt tulijale avanenud pilt.
- Selleks, et kõik grupi liikmed saaksid korraga kunstitööd teha, on soovitatav kasutada A1 formaadis paberit.
- Praktilist tööd kavandades peavad nii konservaatorite kui rekonstrueerijate grupid tutvuma pildimaterjaliga käsitletavate objektide kohta, analüüsides vastava ajastu vormikeelt, et leida eeskujusid ja põhjendusi ehituskontsruktsioonide ja -detailide kujutamisele oma töös. Sarnaselt väitlemise ajal esitatud seisukohtadele tuleb ka kunstitöö puhul lähtuda restaureerimispraktika põhimõtetest.
- Pirita kloostri puhul saab lähtuda säilinud varemete põhiplaanist ja konstruktsioonidest, ka raiddetailidest, eeskujusid võib otsida samast perioodist pärit analoogide seast, nt uurides pilte birgitiinide ordu emakloostri kohta Vadstenas (Kesk-Rootsis). Kindlasti peaks kloostri "taastamisel" järele vaatama, millised nägid välja keskaegsete kirikute aknad ja peasissepääsud.
- Niguliste kiriku varemeid aitab ette kujutada arhiivifotode vaatamine Harju tänava purustuste kohta 1944. aastast ning enne kiriku restaureerimistöid tehtud sisevaated.
- Praktilise ülesande alguses peab üle kordama kompositsiooni põhitõed ning teostamisel võivad rühmad kombineerida loovalt kollaaži visandliku joonistamistehnikaga. Kasuks tulevad varasemad teadmised perspektiivi kujutamisest.
- Praktilise töö teostus peab ülesehituselt olema tasakaalus ja kunstiliselt atraktiivne.Väärtuslikke ehisdetaile võib esile tuua täpsema joonistuse kaudu. Atraktiivsuse eesmärgil võib tööd koloreerida värvidega vm. NB! Töö lõpetatus ei ole siinkohal määrav, kuna tegemist on visandliku joonistusega.
- Oluline on ka ehitusdetailide vastavus ülesande lähtepunktiks oleva objektiga võrreldes, ajalooliselt põhjendamatuid detaile lisada ei või. Vajadusel võib eeskujuks võtta arhitektuurimälestisele samaaegseid analooge.
SOOVITUSED MEELELAHUTUSEKS JA MOTIVATSIOONI TÕSTMISEKS
Kui tunnis aega üle jääb, võib meelelahutuseks näidata õpilastele humoorikaid ajalooteemalisi videoklippe briti koomikute „Horrible Histories“ seeriatest. Lisaks projektis käsitletud teema illustreerimisele saavad inglise keele oskajad boonusena ka hea tuju.
Kui tunnis aega üle jääb, võib meelelahutuseks näidata õpilastele humoorikaid ajalooteemalisi videoklippe briti koomikute „Horrible Histories“ seeriatest. Lisaks projektis käsitletud teema illustreerimisele saavad inglise keele oskajad boonusena ka hea tuju.
- Antud videoklipp annab aimu kloostri interjöörist ja munkade eluolust http://www.youtube.com/watch?v=Q_KWEMmbHjM&list=PLvMRihupYiat_PqQaKtUrx6LzuL2SoTdr
- Keskaegseid hoonete peidikuid tutvustav videoklipp http://www.youtube.com/watch?v=wWIetw9MC2Q&list=PLvMRihupYiat_PqQaKtUrx6LzuL2SoTdr
- Keskaegsest arhitektuurist ja eluolust saab vihjeid ka sellest filmilõigust http://www.youtube.com/watch?v=Xff4Z5xMMro&list=PLvMRihupYiat_PqQaKtUrx6LzuL2SoTdr
SOOVITUSED LÕIMIMISEKS
Ajalugu – projekt on seotud keskaja ja vara uusajaga (linnused, kirik ja kultuur keskajal, vaimulikud ordud ja kloostrid, ristisõjad, romaani ja gooti stiil, Liivi sõda). Õppekäik varemetele võib toimuda ajalootunni raames.
Eesti keel – tekstide otsing veebist ja raamatukogust; stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses; ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine, veenmine ja mõjutamine. Väitlemisreeglite tutvustamine ja / või väitlemise läbiviimine võib toimuda eesti keele tunni ajal.
Võõrkeel – Eesti arhitektuuripärandiga tutvumine, välismaa vaatamisväärsuste restaureemise ja konserveerimise kohta info otsimine ja analüüsimine; seotud vaatamisväärsuste, rahva ajaloolise kultuurimälu ja loomingu (arhitektuuri) teemaga. Inglise keele tunnis võib vaadata ja arutada "Horrible Histories" videoklippide üle.
Ajalugu – projekt on seotud keskaja ja vara uusajaga (linnused, kirik ja kultuur keskajal, vaimulikud ordud ja kloostrid, ristisõjad, romaani ja gooti stiil, Liivi sõda). Õppekäik varemetele võib toimuda ajalootunni raames.
Eesti keel – tekstide otsing veebist ja raamatukogust; stiilivahendite kasutamine erineva mõju saavutamiseks suulises esinemises ja väitluses; ratsionaalsete, emotsionaalsete ja eetiliste argumentide kasutamine, veenmine ja mõjutamine. Väitlemisreeglite tutvustamine ja / või väitlemise läbiviimine võib toimuda eesti keele tunni ajal.
Võõrkeel – Eesti arhitektuuripärandiga tutvumine, välismaa vaatamisväärsuste restaureemise ja konserveerimise kohta info otsimine ja analüüsimine; seotud vaatamisväärsuste, rahva ajaloolise kultuurimälu ja loomingu (arhitektuuri) teemaga. Inglise keele tunnis võib vaadata ja arutada "Horrible Histories" videoklippide üle.
ABIMATERJALID
Pirita kloostri ajaloost, uurimisest ja restaureerimisest:
Pirita kloostri ajaloost, uurimisest ja restaureerimisest:
- Pirita klooster 600. Kunstiteaduslikke uurimusi, 2007/4 [16]. Peatoimetaja Virve Sarapik. Tallinn: Eesti Kunstiteadlaste Ühing, 2007.
- Raam, Villem. Pirita klooster: [lühiülevaade ehitusloost]. Tallinn: Eesti Raamat, 1984.
- Raam, Villem ja Tamm, Jaan. Pirita klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005.
- Tamm, Jaan. Eesti keskaegsed kloostrid. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2002.
- Tamm, Jaan. Padise klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010.
- Tamm, Jaan. Tallinna Püha Miikaeli klooster: ehitus- ja uurimislugu. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2009.
- Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Tallinn: Kunst, 1993.
- Lumiste, Mai. Niguliste kirik: ehituskunsti ajalooline ülevaade. Tallinn: Perioodika, 1985.
- Lumiste, Mai. Niguliste kirik: [arhitektuuri ülevaade]. Tallinn: Kunst, 1990.
- Niguliste muuseum. Koostaja ja teksti autor Merike Kurisoo, toimetaja Anu Mänd. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2011.
- Tallinna kirikud: ajalugu ja restaureerimine. Koostanud Olev Liivik, Boris Dubovik; tekstid Egle Tamm, Olev Liivik; toimetanud Olev Liivik ... jt. Tallinn: Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, 2011.